ÕPPE – JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

  • ÕPPE – JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:

  • lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;

  • lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

  • lapse loovuse toetamine;

  • mängu kaudu õppimine;

  • humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

  • lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

  • lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;

  • üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

  • kodu ja lasteasutuse koostöö;

  • eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Õppe- ja kasvatusprotsessi üleehitamise aluseks on alljärgnev õpikäsitus:

  • Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.
  • Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
  • Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
  • Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
  • kavandada oma tegevust, teha valikuid;
  • seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
  • kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
  • arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
  • hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
  • tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad:

  • mina ja keskkond;

  • keel ja kõne;

  • matemaatika;

  • kunst;

  • muusika;

  • liikumine.